Sissejuhatus
Kodusünnituse reguleerimisel Eestis lähtutakse WHO normaalse sünnituse definitsioonist:
"Normaalne sünnitus algab iseeneslikult, sünnitus on madala riskiga nii selle alguses kui ka läbi kogu sünnituse protsessi. Laps sünnib iseeneslikult peaseisus 37. ja 42. rasedusnädala vahel. Peale sündi on ema ja vastsündinu heas seisundis."
"Normaalne sünnitus algab iseeneslikult, sünnitus on madala riskiga nii selle alguses kui ka läbi kogu sünnituse protsessi. Laps sünnib iseeneslikult peaseisus 37. ja 42. rasedusnädala vahel. Peale sündi on ema ja vastsündinu heas seisundis."
Planeeritud kodusünnitus (ing. planned home birth) on raseduse plaanikohase ja tervikliku jälgimise ajal raseda soovil planeeritud, visiitide käigus eelnevalt kokku lepitud, väljaspool haiglat kodustes tingimustes ämmaemanda poolt vastuvõetud sünnitus. (Sotsiaalministri määrus nr. 44, 02.07.2014)
Sünnituskoha valiku õigus on üks osa reproduktiivõigustest, mida on tunnustanud WHO, FIGO, ICM ja teised rahvusvahelised organisatsioonid, samuti Euroopa Inimõiguste Kohus. Skandinaaviamaades toimub kodus planeeritult 0,5 - 3% sünnnitustest, Eestis 0,5% (Eesti Sünniregister, www.tai.ee). Kodus toimuv sünnitus on ema ja lapse jaoks turvaline valik, kui otsus on tehtud kaalutletult ja riske adekvaatselt hinnates, kui sünnitusel abistab kompetentne ämmaemand ja tervishoiusüsteem toetab haiglasse ülemineku korral.
Käesolev juhend on loodud selleks, et abistada peresid informeeritud valikute tegemisel ning tervishoiutöötajaid perede nõustamisel sünnituskoha valiku protsessis ja abistamisel kodusünnitusel.