• Planeeritud kodusünnitus Eestis
  • Sissejuhatus
  • I Kodusünnituse planeerimine
    • 1.1. Kodusünnitusabi osutaja
    • 1.2. Kodusünnitust planeeriv terve naine
    • 1.3. Sünnitusriskide hindamine >
      • 1.3.1. Vastunäidustused kodusünnituseks
      • 1.3.2. Riskide hindamise vorm
    • 1.4. Naise tahteavaldus
    • 1.5. Planeeritud kodusünnituse leping
    • 1.6. Keskkonna turvalisuse ja privaatsuse hindamine
    • 1.7. Sünnitusplaan
  • II Ämmaemanda leping haiglaga
  • III Sünnituse jälgimine ja vastuvõtmine
    • 3.1. Sünnitaja abistamine, juhendamine. Sünnituse kulu jälgimine ja hindamine
    • 3.2. Loote seisundi jälgimine ja hindamine
    • 3.3. Looteveepõie avamine
    • 3.4. Lahklihalõike tegemine
    • 3.5. Sünnituse ravimiteta valutustamine
    • 3.6. Nabaväädi klemmimine, platsentaarperioodi juhtimine, päramiste terviklikkuse ja verekaotuse hindamine
    • 3.7. Sünnitusteede revisioon ja vajaduse korral sünnitusteede terviklikkuse taastamine
  • IV Naise sünnitusjärgne jälgimine
    • 4.1. Sünnitusjärgse perioodi kulu jälgimine
    • 4.2. Sünnitusjärgne koduvisiit
  • V Vastsündinu sünnitusjärgne jälgimine
    • 5.1. Läbivaatuse tegemine vastsündinule. Adaptatsiooni, üldseisundi jälgimine ning hindamine >
      • 5.1.1. Esmased sünnijärgsed toimingud
      • 5.1.2. Seisundi hindamine
      • 5.1.3. Vastsündinu esmane läbivaatus
      • 5.1.4. Vastsündinu hoolduse õpetamine vanematele
      • 5.1.5. Muud olulised teemad
    • 5.2. Vastsündinu jälgimine ja hooldus (s.h vigastuste vältimisega seotud ennetustegevus), imetusprotsessi jälgimine, hindamine ja nõustamine
  • VI Kodusünnitusabi osutamisel vajaduse korral täiendavalt sooritatavad tegevused, toimingud ja uuringud
  • VII Kodusünnitusabi osutamisel tehtavate uuringute määramine, tegemine ja hindamine
    • 7.1. Veresuhkru määramine glükomeetriga
    • 7.2. Looteveetesti tegemine
  • VIII Tegutsemine kõrvalekallete korral ja haiglasse pöördumine
    • 8.1. Haiglasse üleviimise näidustused sünnituse käigus >
      • 8.1.1. Sünnitaja või sünnitanu
      • 8.1.2. Loode või vastsündinu
    • 8.2. Haiglasse üleviimise näidustused sünnitusjärgses perioodis >
      • 8.2.1. Sünnitanu
      • 8.2.2. Vastsündinu
  • IX Esmaabi andmine ja elustamine
    • 9.1. Täiskasvanu taaselustamine >
      • 9.1.1. Esmaabi-ravimite manustamine kodusünnitusel elustamise käigus täiskasvanul
    • 9.2. Vastsündinu elustamine >
      • 9.2.1. Esmaabi-ravimite manustamine kodusünnitusel elustamise käigus vastsündinul
  • X Koduvisiit ja teavitamine
  • XI Ravimid
  • XII Aparatuur, töövahendid
    • 12.1. Ämmaemandal
    • 12.2. Perel
    • 12.2.1. Soovituslikud vahendid perel
    • 12.2.2. Haiglassemineku tarbed
  • XIII Kodusünnituse planeerimist ja toimumist kajastavad dokumendid
    • 13.1. Riskide hindamise vorm
    • 13.2. Planeeritud kodusünnituse leping
    • 13.3. Kodusünnituse lugu
    • 13.4. Kodusünnitusjärgse koduvisiidi protokoll
    • 13.5. Isikukoodi andmine >
      • 13.5.1. Ämmaemand korraldab ise
      • 13.5.2. Ämmaemand korraldab koostöös haiglaga
      • 13.5.3. Pere korraldab ämmaemanda poolt väljastatud sünnitõendi alusel
  • Allikad ja juhendi terviktekst
    • Juhend väljaprintimiseks pdf-s
    • Dokumendid allalaadimiseks

Vastsündinu isikukoodi on võimalik väljastada kolmel viisil:

1)  Ämmaemand korraldab ise (vastavalt määruse §-le 4-6).

  • Ämmaemand esitab andmesidevõrgu kaudu taotluse Rahvastikuregistri volitatud töötlejale meditsiinilisele sünnitõendile märkimiseks
  • Ämmaemand kannab saadud isikukoodi koos vastsündinu ema ning meditsiinilise sünnitõendi andmetega rahvastikuregistrisse.

§ 4. Isikukoodi väljajagamine. Rahvastikuregistri volitatud töötleja jagab moodustatud isikukoodid neid andvatele asutustele ja isikutele andmesidevõrgu kaudu.

§ 5. Isikukoodi väljajagamine meditsiinilisele sünnitõendile märkimiseks. Eestis sündinud lapse meditsiinilisele sünnitõendile isikukoodi märkimiseks moodustatakse isikukood tervishoiuasutuse sellekohase taotluse alusel. Taotlus esitatakse riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu.

§ 6. Isikukoodi andmine tervishoiuasutuse poolt. Isikukood vastsündinule on antud, kui tervishoiuasutus kannab saadud isikukoodi koos vastsündinu ema ning meditsiinilise sünnitõendi andmetega rahvastikuregistrisse.

See variant eeldab vastava lepingu olemasolu rahvastikuregistri volitatud töötlejaga ning vajalikku IT-võimekust ja arendusi, mille kulud peab kandma ämmaemand ise.

Powered by Create your own unique website with customizable templates.